Vabadus võltsida?

Käesolevas majandussurutises suureneb tõenäosus, et oma õiguste tagamiseks tuleb äriühingutel ja ettevõtlikel inimestel rohkem kohtu abi taotleda. Kahjuks osundab minu kogemus meie kohtutes toimuvast õigusemõistmisest sellise ettevõtmise küsitavusele.

Toon näite. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel tuli mul koos abikaasaga kohtusse pöörduda. Meil tekkis kahtlus vastaspoole maa ostueesõigusega erastamise aluseks olevate dokumentide ehtsuses. Taotlesime ekspertiisi, kuid kohus keeldus, leides, et kahtlused ei ole piisavalt põhjendatud.

Olime sunnitud politseid tülitama. Uurimisasutus telliski ekspertiisi. Ühel dokumendil tuvastati maa pindala suuruse ja mitmete joonte eemaldamine kustutamise või mahakraapimise teel. Minu arvates on taoline andmete nähtamatuks muutmine dokumendi võltsimine.

Algatasime nimetatud fakti alusel uue kohtuprotsessi. Esimese astme kohus oma hinnangut dokumendilt andmete eemaldamise kohta ei avaldanud. Teise astme kohtu seisukohast tulenevalt ei ole probleemiks, et maa erastamisel ei lähtutud mõnest dokumendist selle autentsel kujul. Viimane aste, Riigikohus, keeldus menetlusest.

Tuleb nii välja, et  kõrgeim kohus ei pea vaidlust tõendatud võltsimiskahtlusega dokumendi käibeloleku õiguspärasuse üle vajalikuks. Kuidas sellisest õigusemõistmisest aru saada? Kas edaspidi võib dokumentidelt ebasobivaid arve või muid andmeid kõrvaldada, kui see kellelegi kasulikuks osutub?  

(Ülaltoodu põhineb Tallinna Halduskohtu kohtuasja nr 3-1093/2004, Tallinna Ringkonnakohtu kohtuasja nr 2-3/252/05, Riigikohtu kohtuasja nr 7-1-3-588-05 ning Tallinna Halduskohtu kohtuasja 3-07-1401, Tallinna Ringkonnakohtu kohtuasja nr 3-07-1401 ja Riigikohtu kohtuasja nr 7-1-3-53-09 materjalidel. Kohtuotsused on jõustunud. Täiendav dokumentaalne info www.jokk.ee)

Kaarel

Avaldatud aripaev.ee/arvamus 18.03.2009 19:42 “Kogemusest kohtutega: vabadus võltsida?”