Maksustame raha tarbimise

Käibemaks pangaintressidele

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik on ühes usutluses öelnud, et käesoleva finantskriisi tekkimise üheks põhjuseks oli Ameerika Ühendriikide tagasihoidmatu rahanduspoliitika ehk raha laenati liiga palju välja. Missugune riigipoolne maksupoliitiline samm aga pidurdaks liig hoogsat laenamist/laenude võtmist? “Eesti vajanuks maksusüsteemi, mis oleks ära hoidnud laenamist  ja julgustanud säästmist” kirjutab ajakirja The Economist toimetaja Edward Lucas (Eesti Päevaleht 26.03.2009).

Ilmselt raha tarbimise maksustamine. Üldiseks tarbimismaksuks on teatavasti lisandunud väärtuse maks, mida Eesti õigusaktides nimetatakse käibemaksuks. Meil kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt on kaupadest maksustatud asjade, loomade ja energia tarbimine.

Pankade puhul on aga kaubaks, mida ostetakse ja müüakse, raha. Lisandunud väärtuseks on sel juhul avalikkuselt, so eraisikutelt ja juriidilistelt isikutelt, pangas hoitavate rahasummade ja pangast väljalaenatud rahasummade vahe. Nimetagem seda vahet pangaintressiks (mis ei ole seega laenu- ega hoiuseintress). Selleks, et koormata ühesuguselt kõiki ühiskonnas tarbitavaid kaupu, tuleks igakuiselt käibemaksuga maksustada ka pangaintress, so kalendrikuus pangast väljaantud laenude ja panka laekunud hoiustatava ehk arvelduskontole lisandunud või tähtajaliselt deponeeritud rahasummade vahe. 

Kõrvalmärkusena kiirlaenudest. Õigus avalikult laenu anda ning seda reklaamida peaks olema ainult krediidiasutustel, st äriühingutest pankadel ja hoiu-laenuühistutel ehk asutustel, kellel on lubatud rahalisi vahendeid hoiustena vastu võtta. Rahanduslikku tasakaalutust ühiskonnas tekitab võimalus laialdaselt laenu anda, ilma et eelnevalt oleks raha teistelt turuosalistelt vastu võetud. Laenamine ei tohiks olla lihtsalt rahategemisvahend, vaid ühiskonnas kokkuhoitud rahaliste vahendite otstarbekas majandusse suunamine pankade poolt.

Kaarel

Avaldatud aripaev.ee/arvamus 03.03.2009 18:37 “Kommentaar: Maksustame raha tarbimise”

Siinkohal lühendatud.